Sõbrustan pärismaalastega

Kolm meest maailma ajaloos on osanud vääriliselt hinnata pärisamaalastega heade suhete hoidmise tähtsust - Kolumbus, Vasco da Gama ja mina. Esimesed kaks meest said tasuks surra oma kodus ja mitte kellegi keedupotis, mina loodetavasti ka.

Igatahes, eile alustasin ettevaatlikku suhtlust elusate Hollandlastega. Täitsin ära hiigelpikad on-line student registration applicationid, kus uuriti minu veregruppi ja usulist kuuluvust. Pidin mõlema puhul vastuse võlgu jääma. Oma ained valisin ära põhimõttel: võtan kõige raskemad ja vaatan, mis saama hakkab.

Oma passikoopia otsustasin saata skännitud .bmp formaadis 6,4 MB faili e-mailile lisades. Minu arvutist läks see meil välja 7 minutit - loodan, et neil on kiire ühendus oma kontoris :) 10 minutit tagasi reageeris sekretär mõrult aga viisakalt ja ütles, et sai faili tõrgeteta kätte.

Viimaseks broneerisin nende röövlite juures, kes nimetavad ennast UM guesthauseniks ühe toa kahe peale loositava toakaaslasega, kelle suitsetamisharjumuste kohta märkisin no preferences - vaatame, mis saama hakkab. Kella poole kaheks olingi kogu diplomaatiaga ühel pool ja kõik muud õhtuks planeeritud asjad olid tegemata.

Nüüd jooksen igatahes linna ja hakkan finantsmahhinatsioonide abil koguma esmaspäevaks 3800 Euri, et siis Hollandlastele oma maksevõimelisust tõestada.

Ahjaa... homseks palju feimi ja respekti ja sulli Kinkari Reinule, kellel täitub järjekordne aasta kusgil kolme ja viiekümne vahel.