Viimane motojutt paljude tulevaste seas

Käisin täna Selge autokooli kodulehel mingit infot kontrollimas ja saatusin selle "nädala pildi" peale, mis kujutab meie A-kategooria sõidueksami gruppi:

Mina olen paremalt kolmas nokamütsiga ja khakivärvi (jah, see on päris sõna) kampsunis võistleja number kaheksa. Kui pilt oleks kasvõi natuke parema kvaliteediga, siis oleks näha, kuidas kõik virilalt naeratavad, sest platsiharjutused on läbi, aga linnasõit veel ees.

Kuna mul on lubade tegemisega seoses veer paar pilti arvutisse jäänud, siis ma mõtlesin need ka siia üles panna - noh nii hoiatuseks järeltulevatele põlvedele. Mina ise ennast linnasõidul pildistada ei saanud, aga aimu annab see jutt ehk ikka, mida ja kuidas seal motokursustel tehakse.


Minu esimene maanteeratas, millele ma elus mootori töötades peale olen istunud, nägi siis välja selline. Suzuki GS 500E oli tema nimi ja nagu nutikamad ära jagasid, oli tegemist pooleliitrise mootoriga. Minu jaoks jäi võimsust ülegi ja ega ka praeguse napi kogemusega ei saa ma selle kohta veel "lahja" öelda.


Siin on veel üks on autokooli pilt, kus keegi tibuke tal seljas istub. Tibuke teeb harjutust nimega kaheksa ja on parasjagu, nagu pildilt näha võib, kaldumas ringjoonest umbes-täpselt niipalju sissepoole, et varsti kukuks eksamil läbi. Selle rattaga oli väga hea platsiharjutusi teha ja ega esimesed paar korda ma platsilt välja ei pääsenudki. Esimest korda linnavahel sõites, kui läksime ratast platsisõidult garaazhi viima ja mind lubati tsikli selga jääda, oli päris mõnus ärevus sees. Kõik lahenes siiski vahejuhtumiteta.



Ainus füüsiline motoasi, mille pidin iseendale ostma oli selline kiivrisokk, mille vajalikkusest ei saanud lõpuni aru. Väidetavalt peidab kõrvad tuule vihina eest ära, aga see on ka vist kõik. Nägin sellega vapustav välja nagu alati.

Aeg läks edasi ja just siis, kui ma arvasin, et nüüd on selge, öeldi mulle, et nüüd toome siis suure ratta ka välja. Järgmisel korral oligi tunni alguses kohal see suur punane tegelane grupipildilt ja minu väike lillakas-sinine sõber jäeti maha.

Uue rattaga oli päris s*tt sõita. Tekitasin omajagu liiklusohtlikke olukordi ja platsiharjutused ei tulnud enam üldse välja, sest pöörderaadiused olid suuremad ja kui natuke gaasi vajutasid, siis lendasid igasugustest piiridest momentaalselt välja.


See kõik oli üks igavene tujurikkuja ja kuu aega polnud mingit isu sõitmas käia - iga kord sain mingi lollusega hakkama. Mingil sõidutunnil, kui ma tagumise piduri blokki ajasin ja napilt äkkpidurduse harjutusel püsti jäin, kasutas juhendaja minu kohta ohtrasti terminit "lollakas" ja mina omalt poolt tema ja ratta kohta sünonüüme, mis kõik tähistasid naiste reproduktiivorganeid. Andke andeks...

Teooriaeksamil ma pikemalt peatuda ei viitsi, sest see on üks paras jama. Kas auto taga-aknal tohib olla lahtisi esemeid? Minul on. Väidetavalt ei tohi. Kas mootorratta ga peab reaalses liiklussituatsioonis sõitma üle teekatte märgistusjoonte "vähima võimaliku kiirusega"? Tuleb välja, et peab - minu vähim võimalik kiirus jalga maha panemata on alla 5 km/h. Kas hakkangi nii teil ees sõitma, kui teil minu taga autoga tööle kiire on?

Sõidust aga niipalju, et esimese korraliku sõidutunni sain üle pika aja tehtud kaks päeva enne eksamit ja eksamipäevaks oli hea tunne sees. Täna, nädal aega hiljem, lähen lubadele järgi - raske õppustel, kerge lahingus... vist.

Kokkuvõttes:

a) Mõned pildid, mida ma olen kasutanud, on võetud Selge autokooli kodulehelt, kus ma kursused läbisin.
b) Kuigi mulle vahepeal tundus, et Selge ei ole hea autokool, siis nähes oma eksamitulemust, arvan, et pole neil viga midagi.
c) Sõidutundidele tagasi vaadates selgub, et minu kõige suurem probleem linnaliikluses on valgusfoorid, kust mul oli komme vahepeal kollasega läbi sõita ja saateauto punase taha jätta.
d) Kogu lubade tegemise eelarve koos saba ja karvadega oli 7500 krooni.

... ja viimaseks ...

e) Kõik, keda ma olen pidevalt tüüdanud oma motojuttudega, andke mulle andeks, aga see on alles algus...