Kevadekuulutajad 2007

Esimene mototiir : 13. märts
Esimese ringi pikkus : 32 km
Esimene peatus : Kärevere teemaja
Esimene aasta täitub ARKi nimekirjas tsikliomanikuna : 17. märts
Viimane mototiir : 17. detsember 2006
Kokku talveund : 85 päeva

Nii see jälle algas eile ...

Kuule, osta elevant ära, ah?

Kevade saabumisega tekivad inimestle erinevad ootused, kes nuusutab mulda, kes ootab linnukesi, kes hakkab suus merevee maitset tundma.

Mina kuulun nende seltskonda, kes esimese päikesega lume sulamist mõõdavad ja mootorrattalt katet kergitavad. Nädalavahetusel tõmbasin juba keset korterit omale kiivri pähe ja kõndisin sellega paar minutit ringi - mõnus oli.

Kogu eelnev jutt oli eelmänguks sellele, et mul on sel kevadel heasse peresse ära müüa selline mootorratas.

Projekti nimeks on "igal hooajal uus tsikkel" ja piilun sel aastal rohkem cruiser'ite perekonna poole. Peale seda vaja üks aasta mingi mudamölakaga sõita ja ehk jõuan kunagi ka suurte touring rataste juurde.

Kes tahab - või mis veel parem, kel mulle midagi motoriseeritud kaherattaliste hulgas vastu on pakkuda, andke märku või vaikige igaveseks.

Kes lähemalt uudistada tahab, vaatab juba edasi siit : Suzu VX 800@auto24.ee

Motohooaja viimased taktid

Reedel sai selle aasta vist viimane maanteetiir tehtud. Startisime Veikoga õhtul poole kaheksa paiku Räpinasse emmidele ja annakatele külla. Tuli selline jahedavõitu öösõit, samas oli metsade vahel kihutamine külmast hoolimata väga cool. Suur juustukera siras taevas - lülita või oma tuled välja.

Hansoni GSi ostmise saagale saabus ka järg. Käisime teisel käruga järel ja sikutasime Lõuna tänava kodugaraazhi. Käima ei läinud, vihane nägi välja. Pool võitu nagu käes. Järgmise jaanipäeva aegu endiselt plaan polaarjoone taha Tromso'sse matkata, polegi seni veel veel Põhja-Jäämere ääres telkinud.

Lubage mulle siin üks väike motomõte

Tartusse on tasakesi liiklus hiilinud. Õnneks pole asi veel nii hull nagu Tallinnas ja Riias, aga oma kaks kolm tsüklit saab kohati tipptunnil ka Tartus foorisabas istuda.

Kõik see on suur, suur probleem... neile, kes autoga liiguvad. Minul, kes ma tsikliga igasugustest piludest ja ridade vahel läbi mahun, pole sellest kõigest sooja ega külma. Täna kihutasin oma eesõigust kasutades keset seisvaid autoderivisid tummise vihmaga siia sinna ja tundsin kogu situatsioonist sulaselget elurõõmu.

Meelespea iseendale:

- see, kui kõigi teiste vaevaline edasiliikumine sind ei häiri on kohati tase
- lausvihmaga sõita on tõeline tase, kohati isegi lõbusam kui kuiva ilmaga