No kuulge...

Ma olen kuulnud igasugustest tegelastest, kes pole riigiasjade ajamises ega poliitika tegemisel just suuremat sorti eksperdid, aga see kodanik on ikka üle mõistuse...

05.01.05 ilmus postimehes siseminister Margus Leivo murekiri sellest, kuidas ta pole rahul oma uue nõuniku tööga. Noh... arusaadav - Tallinna võimuvahetuse ülejooksikud pidid ju palka saama ja puha. Loodan, et üheski volikogus pole nii palju kiirelt muutuva ilmavaatega inimesi, et neid võimupöörde ajal just ekspertiisivaldkondade järgi valida saab. Tol korral ütles nõunik Vitali Faktulin, et

"Siseministri nõuniku ametikohta täites:

1. osalen «Sinu turvalisuse käsiraamatu» (autor Karl Paks) toimetamises. Raamatu abil juhitakse kodanike tähelepanu erinevatele toimingutele, mis aitavad turvalisustunnet tõsta."

Siin see bestseller nüüd siis on. Karl Paks'i sulest on ilmunud veel teisigi tähelepanuväärseid taieseid nagu "Kuidas võidelda pommiterrorismiga" ja "Välikindlustustööde alused". Vitali Faktulin oli muideks raamatuga vaid toimetamise kaudu seotud.

SEE KÕIK AGA EI VABANDA...

Küsimus ei ole selles, miks Vitali Faktulinit siseministeeriumi palgal hoiti või miks ta ministeeriumis tööl ei käinud või miks ta parteid vahetas - see pool on selge.

Küsimus on, kes valis selle inimese Tallinna volikokku?

Tegemist ei ole retoorilise küsimusega - ma tahan tõesti teada. Kommentaaridesse palun eesnimi, perekonnanimi ja mida kavatsed teha edaspidi patukahetsuse märgiks?

Seniks aga toimetame igapäevaselt hr. Faktulini ja hr. Paksi nõuannete järgi - väldime USA lipu värvides maikadega väljas käimist ja peame meeles, et lõbutüdrukud muutuvad agressivseks kohe peale seda, kui nad aru saavad, et sa neid tüssata üritad.

Siit ja sealt... turunduskallakuga

Tänane tarbija käitumise eksam jättis mulje. Kirjutada kolm tundi suures saalis sellest, kuidas inimestega nagu Pavlovi koertega erinevate stiimulitega manipuleerida on omaette nauditav elamus. Tegelikult on ju teada, et iga tarbijat saab panna tegema täpselt seda, mida vaja, ja ammugi on teada, kuidas seda teha. Mõned meetodid on aga... noh... lihtsalt natuke ebaeetilised ja annavad seega härripotterliku tunde, et sul on küll võlukepp olemas, aga seda pole lihtsalt ilus kasutada... vähemalt siis kui teised näevad. Fantastiline...

Eksamiküsimused olid kõik kahes osas - a) räägi teoreetilised tagamaad lahti b) vaata etteantud reklaami või reaalset situatsiooni ja seleta sama asi uuesti läbi näite. Ei mingit kahtlust, et sa saad küsimuse vastatud vastavat mudelit mitte mutrite ja poltideni tundes. Kõiki mudeleid ja meetodeid tuleb osata realses elus märgata ja kasutada. See on nagu Meie Meele tagakülje piltmõistatus - leia üheksakümmend viis erinevust Eesti marketingi ainete ja eksamitega... aah õigus jah, meil ju ei ole neid. Andke andeks, aga 1:0 Maastrichti ülikooli turunduse osakonnale... jälle.

Muuseas - tänasest Postimehest selline nupp, et 44% Eestlastest vanusevahemikus 15-74 aastat liigub igapäevaselt internetis. Oleks arvanud, et see number on kuni 10% kõrgem, aga penetratsioon on iseenesest laiem mõiste - see uuring näitab pigem tarbimisharjumusi. Minu väike õde võib näiteks iga päev netis kolada ka kõigi 75 - 80 aastaste eest. Igatahes, kallid netibännerite kummardajad reklaamimehed - mõni hetk läheb veel aega, varuge kannatust.

Kui kellelgi peaks muide kusagil 40 tuhat krooni üle olema, siis ärge häbenege ja andke käega märku. Mul oleks vaja Cannes'i lõvide jagamisele minna. Ekstra 10 tuhande eest saaks K. ka kaasa võtta.

Kui vabatahtlikke ei leidu, tuleb piirduda Postimehe algatusega. Sinna saab minu teada igaüks oma lemmikuid esitada... või ma vähemalt loodan, et Säästumarketi eripakkumisi kajastav A4 ei olnud sinna ühegi agentuuri poolt lisatud.

Segased ajad ja hommikused üllatused

Päevameeter näitab:

a)kolm päeva Consumer Behavior eksamini
b)viis päeva Market Research eksamini
c)viis päeva lennuki väljumiseni
d)viis ja pool päeva Tartusse saabumiseni
e)kuus päeva Tartus ärkamiseni ja aru saamiseni, et nüüd polegi natuke aega vaja enam statistika ega SPSS-ga iga päev jamada

Tunneli lõpust on seega näha õrna valgust.

Koridori peal on koos minuga viis inimest, kes õpivad iga päev, nii et veri ninast väljas ja neli, kes loodavad jumalikule sekkumisele või muudele asjadele, mis võiksid väärata nende vältimatut ja kuulsusetut põrumist.

Just sellises kontekstis ja sellisel ajahetkel tabasid mind hommikul kaks üllatust...

Esiteks kirjutas mulle sakslane, kelle perkonnanimi tähendab inglise keeles midagi nii vallatult ebasiivsat, et võib arvata, kus on pärit tema negatiivne hoiak kogu ümbritsevasse ühiskonda. Igatahes saatis tegelane mulle pealkirjaga "hi, foreign guy" omal initsiatiivil mõlema eksami kogu materjali kokkuvõtted failina, lootes, et need kergendavad minu õppimisprotsessi.

Ta ei eksinud, see teeb kogu asja nats kergemaks, aga kus kurat oli ta nende kokkuvõtetega kaks päeva tagasi, kui ma veel ei olnud jõudnud 10 tundi päevas töötades poolt raamatut ise paberile kokku võtta. Igatahes kena zhest - Eestis pole sellist toredat abivalmidust just tihti kohanud. 1:0 sakslastele.

Teiseks - minu parema reie siseküljel, kõrgusel, millest veel napilt-napilt siivsal toonil avalikult rääkida võib, on maakerasuurune sinikas...

Teooriad selle päritolu kohta on järgmised:

a) Tundmatu isik on öösel minu tuppa hiilinud ja mulle une pealt jala või mõne muu nüri esemega k******sse proovinud lüüa, seejuures veidi paremale tabanud ning paanikahoos mind äratamata põgenenud.
b) EMT ja Tanki reklaamiagentuuri loodud koomiksi-pultrad on mind öösel oma koduplaneedile vedanud ja teinud mõned kohmakad inimkatsed, peale mida on mind tagasi toodud ning vahejuhtum tuhat aastat meie tehnoloogiast ees olevate vahenditega mu ajust kustutatud.

Kuna mul on öösiti erinevatel põhjustel uks lukus, oleks teine variant loogilisem põhjendus. Mine võta siis kinni...

Jänhes on isonopea louma

Tänane lingvistiline analüüs tuleb siis Soome ja soomalste teemal, Kats teab äkki rohkem kommenteerida - mul ja kõigil ülejäänud põhjanaabreid mitte külastanud kodanikel ei jää midagi muud üle kui seda uskuda.

Laiskus

Kuni ma ise pole jõudnud sinnamaani, et CeBIT-ist miskit tagantjärgi kirjutada või pilta näidata - vaadake parem Raini omi. Päris fotokaga ja puha...

Sünnipäevaks palju õnne...

...Madisele tagantjärgi ja Jäägrikestele tänase eest. Madisele palju sellepärast, et tuleb väikese viibimisega ja Annele-Kerstile palju sellepärast, et neid on kaks.

Enam seda viga ei tee, et kõige sünnitihedamal ajal kusagile kommunikatsioonivahendite- ja vaba aja vaesesse kohta põrutan - piinlik lugu.

No ma siis...

... homme hommikul Hannoveri CeBIT-ile.

Fännikirjadele vastab seni sekretär. Tagasi olen teisipäeva öösel vastu kolmapäeva.

Tsaupakaa.

Midagi muusikagurmaanidele

Ma ei mäleta, kelle blogi ma täna sirvisin, ja seega ei saa me kunagi teada, kelle süü läbi ma jätkan Leole ja teistele näljastele konossoritele ning muusikagurmaanidele audiohõrgutiste serveerimist.

Vähemalt Madisele peaks Ants Laidami nimi tuttav olema, kes ei tea, siis tegu on Eesti produktiivseima heliloojaga. Ärgem, kodanikud, unustagem vanu klassikuid.

Peakoka tänane soovitus:

Naistele naistepäeva puhul lugu number 104 "Kevadel kui õitses kõik." (a capella)
Meestele naistepäeva puhul lugu number 188 "Sport, sport, sport." (a capella)
Ingrid Rüütlile naistepäeva puhul pala number 24. "Sauna taga tiigi ääres." (sarjast Igihaljaid rahvamuusika töötlusi)

Loogilised Poisid EI OLE halvim, mis Eestlased muusika koha pealt korda on saatnud - maiustage...

Rahulik pühapäevane lesimine

Maadlesin viimased nädal otsa arvutiviirusega. Tema võitis, mina formattisin kõvaketta ära ja alustasin algusest peale. Kohaliku ITC centeri paksukesed ütlesid (tsiteerin): Your computer is so fucked up that there is nothing to do ja andsid mulle kaastundest isegi teenustasu tagasi.

Nüüd olen jälle onnlainis tagasi ja vaatan imestusega, et Leo on vahepeal ühe igihalja teema üles kraapinud. Ütlen tapamaja meeste toetuseks, et käisin eile poes ja ostsin kanafileed, hakkliha ja mingeid seavidinaid, mis teeb minu ostukorvis olnud surnud loomade kogusummaks 3. Oma ühikas ringi vaadates pole huvitaval kombel taimetoitlasi kohanud - siinne spekter on lai pigem seksuaal-äärmuste ja -vähemuste koha pealt.

Tegelikult aga võtsin pliiatsijupi kätte selleks, et jagada oma tänaseid muusikaelamusi.

Harilikult ei levita ma halba muusikat isegi nalja pärast mitte - ei taha nõudlust kõrgele ajada, äkki Auris ja Aarne saavad millestki valesti aru ja arvavad, et kõigile meeldibki. See on aga selline kurb joga, et pole ka teoreetilist võimalust, et need kodanikud kunagi kuhugi pääsevad. Naerge või nutke...

Muusikamaailma päikeselisema külje pealt on siin üks Aapo Ilvese üllitis ka.

Väikeste linnade naised on lollakad,
peksavad keelt makaronidest kollakat.

The magic of birth

Igaüks, kes viimasel ajal Delfis käinud, on kindlasti märganud ka väga müstilist bännerit Mis on Veebibeebi?. Suur oli minu pettumus, kui sinna peale klõpsates avanes lehekülg rasedatele, rasedatega ja rasedatest.

Puhtast ignorantsusest selle teema koha pealt viskasin pilgu peale ja leidsin nunnu artikli sellest, kuidas isad ka oma elu lapse sündimisega seoses natuke muutma peavad.

Kahjuks ma ei saaud kaugele lugeda, sest jutt algab sõnadega: Keiu mees Janek on 32 aastane, väga tihedalt seotud mööbliga. Tööst vabal ajal, mida on kuidagi väga väheseks jäänud, üritab koduga-ehitusega tegeleda. Ikka on kuskil mõni liist löömata ning ülemine korrus, kuhu peaks ka lastetuba tulema, on alles alustamisjärgus.

Miu küsimus Delfile on - miks on Keiu mees seotud mööbliga (pealegi veel tihedalt), kes ta sinna sidus ja kuna ta vabaks pääseb?

Siinkohal tervitused muidugi ka Peedimaa Ennile, kelle paps ei paista õnneks, hoolimata kõigest, millegi külge seotud olevat - vähemalt mitte tihedalt.

Liiga palju informatsiooni

Ladina-Ameerika neiu teatas õhtusöögi ajal, et talle ei meeldi, kui teda seksi ajal juustest sikutatakse ja üks meie koridori poiss seletas hiljem samal õhtul teleka taga, kuidas ta teiste poistega penetratsiooni-värki ei tee ja jääb meelsamini suudlemise tasandile.

Läksin magama üleliigsest infost kurnatult...