Sõbrustan pärismaalastega

Kolm meest maailma ajaloos on osanud vääriliselt hinnata pärisamaalastega heade suhete hoidmise tähtsust - Kolumbus, Vasco da Gama ja mina. Esimesed kaks meest said tasuks surra oma kodus ja mitte kellegi keedupotis, mina loodetavasti ka.

Igatahes, eile alustasin ettevaatlikku suhtlust elusate Hollandlastega. Täitsin ära hiigelpikad on-line student registration applicationid, kus uuriti minu veregruppi ja usulist kuuluvust. Pidin mõlema puhul vastuse võlgu jääma. Oma ained valisin ära põhimõttel: võtan kõige raskemad ja vaatan, mis saama hakkab.

Oma passikoopia otsustasin saata skännitud .bmp formaadis 6,4 MB faili e-mailile lisades. Minu arvutist läks see meil välja 7 minutit - loodan, et neil on kiire ühendus oma kontoris :) 10 minutit tagasi reageeris sekretär mõrult aga viisakalt ja ütles, et sai faili tõrgeteta kätte.

Viimaseks broneerisin nende röövlite juures, kes nimetavad ennast UM guesthauseniks ühe toa kahe peale loositava toakaaslasega, kelle suitsetamisharjumuste kohta märkisin no preferences - vaatame, mis saama hakkab. Kella poole kaheks olingi kogu diplomaatiaga ühel pool ja kõik muud õhtuks planeeritud asjad olid tegemata.

Nüüd jooksen igatahes linna ja hakkan finantsmahhinatsioonide abil koguma esmaspäevaks 3800 Euri, et siis Hollandlastele oma maksevõimelisust tõestada.

Ahjaa... homseks palju feimi ja respekti ja sulli Kinkari Reinule, kellel täitub järjekordne aasta kusgil kolme ja viiekümne vahel.

Isiklikest kirjadest

Eilne üritus Tudengibänd 2004 oli ikka tõeline kick-ass üritus. Jah, te kuulsite õigesti, just sellist omadussõna ma kasutasingi :)

Sisters by Mistake jättis väga sügava mulje - noh, tegelikult nende laulja jättis. Ma olin venna kaudu bändist enne ka üht-teist kuulnud, aga seda ma ei teadnud, et tegemist on eriti... ja ma mõtlen ERITI... hea häälega lauljaga.

Kogu ürituse raamis aga ikkagi From Private Letters, kes rokkis - nagu alati - maja katuse paigast. Käisin ise koos teiste groupie'dega kaasa karjumas ja kargamas.

Käige nende veebilehel, lugege ja tõmmake alla minu lemmiklugu Agnus Dei. Enne seda te ainult arvate, et olete rokki kuulnud. Viiul, laul ja meeleolu loomine minu väikeselt vennalt :)

Loogilise arenguna nad muidugi võitsid nii publiku auhinna kui ka esimese koha. Nemad said kasti õlut ja reedpulli, Riko sai mu maha kukkunud prillid moshijate jalgade alt kätte ja mina sain elamuse, mida jätkus veel hommikutundideni Krooksus kiita.

Vot see on see, mida ma tahan oma tulevasel mootorrattal kuulata :)

Rokenroll...

Kahevahel

Istusin pikalt ekraani ees ja jõllitasin eelmist sissekannet, mille ma olin teinud selle blogimiskeskkonna võimalusi katsetades. Kui hakkasin tol õhtul seda silma alt uuesti ära kustutama, katkes hetkeks kodune netiühendus keset päringut...

Kohaliku adminnliidese meelest on see sissekanne praeguseks ära kustutatud, aga küsimus jääb, et MIKS MA TALLE SIIS IKKA OTSA VAHIN!

Süda läks täis ja mõtlesin, et alustan uuesti otsast. Siis läks süda tühjaks tagasi ja ei viitsinud... Las ta siis olla seal.

Nonäe, saigi mure kurdetud ja kergem olla. Tänan, doktor.