Olen lõunal lumemmede ninasid söömas...

Valasin endale just tassitäie eilset üles soojendatud kohvi, mis on ööga hapukaks läinud ja vaatan kontri aknast välja. Peale lume ja Londoni hotelli ei näegi miskit suurt muud.

Kuna töötegemine iseenesest on igav protsess, siis ma mõtlen hoopis kelgutamisest. Võtaks suure madratsi ja hakkaks mööda Toomemäge kihutama. Või siis laseks mantlinööpide peal liugu nagu ühel eelmise aasta öisel talispordi olümpiaadil...

Lõunani M-ga on veel täpselt nii palju aega, et enam ei jõua ühtegi asja alustada. Kui ma "strateegilise juhtimise aluste" uurimistööd täna ei alusta, ei jõua ma teda ka õigeks ajaks valmis, mis tähendab, et ma kaotan osa punkte ja läbi saada on jälle nats raskem. ...või siis mitte... Aga mis elu see ilma väljakutseteta on.

Lugesin netist, et kodanik Jaan Toots on püsti pannud oma isikliku "naistevahetuse" reality show. See on kõik jube põnev, ma tahan juba nii väga teada, kas Jaaniga jätkab naine a või naine b. ...või siis mitte...

Nüüd siis M helistas ja ma pean kihutama. Järgmisel nädalal hakkan Eesti suuri ja väikeseid reklaamiagentuure konsulteerima uute interaktiivsete tehnoloogiliste lahenduste alal. Peab vist peale lõunat kirja panema, millised head ideed mul neile varuks on.

Kuidagi hea, rahulik ja stabiilne on olla...