Jõulueelne hullus

Jõulud on huvitav aeg - päkapikud käivad ja inimesed ummistavad ostukeskusi. Mõnus vaadata. Mina aga seda ei näe, sest ma viibin teises dimensioonis, mille aega täidavad hoopis teised huvitavad ja väga huvitavad asjad.

Ma mõtlesin natuke, kas midagi sellest kõigest peaks ka siia kirjutama või ei peaks - otsustasin, et ajaloo tarbeks peaks midagi märkima, kasvõi seletamaks, et minu vahepealne uuendamise tihedus tulenes sündmusterohkest perioodist.

Niisiis - põhilised asjad, millega ma vahepeal olen hakkama saanud on:

a) tekitanud tugeva kõrvalise abiga väga intrigeeriva suhtekolmnurga, mille grande finale on minu hinnangul päevade küsimus - väga omapärane lugu ja sellepärast ei hakka üksikasjadesse laskuma.

b) käkkinud põhjalikult ära Riinu auto + selle takso, kellele ma küljelt sisse tuiskasin. Olgu siinkohal tervitatud taksojuhtide väga arusaav kollektiiv ja minu tuttavate juurakate armee eesotsas Katsiga, kes mind juriidiliste koleduste eest kaitsesid.

c) teinud ära paari nädalaga pooleteise kuu töö.

d) ostnud ära jõulukingitused.

e) vaadanud õhtute kaupa ühte väga ilusat naeratust.

Kõik peale viimase on olnud piisavalt koormavad ja nii ma siis istungi töö juures, kus minu meilboksis isegi täna käib mingi meeletu Browni liikumist meenutav kihamine, aga sellest hoolimata on tegemist oluliselt stabiilsema keskkonnaga kui minu isiklik elu.

Kogu eelnev jutt jõuab siis nüüd kulminatiivse iseloomuga tõdemuseni, et jõulud pidada ju rahulik endassevaatamise aeg olema - mine tea, äkki lööb midagi rööpasse tagasi.

Jõule!