Perekonnast ja ajaloost

Kui inimesel on sünnipäev kohe peale aastalõppu - näiteks tänasel päeval, siis kiputakse seda unustama. Jah, jutt käib minu emast, kelle sündimise daatumit suutsin meeles pidada kuuendast kuni eilseni ja siis eile õhtul suutsin kööki astudes üle huulte pillata, et mis puhul meil torti on ostetud. Ohh....

Jutu moraal - palju õnne minu emale, et ta sama mõnus ja mõistlik edasi püsiks - hip hip hurraa!

Lisaks sellele leidsin kolhoosi blogist lingi rahvusarhiivi andmebaasile. Minu tagasihoidliku isiku kohta ei leidunud seal küll kõige vähematki. Samas leidsin kaks huvitavat dokumenti juba paariminutise lappamisega, otsides perekonnanime järgi:

Toimik sõdurite Amossov, Mihhail Feodori p.; Ellemann, Aleksander Hansu p.; Kinkar, Aleksander Johannese p.; Opman, Aleksander Jaani p.; ja Väravtaga, Eduard Priidiku p. süüdistamise kohta 1921.a. juunis Treska külas omavoliliselt väeosast lahkumises ja külaelanike peksmises.

...ja...

Kutsetaotluse toimik Kinkar, Veera - õmbleja. (Pärit umbes samast aastast).

Ma võin küll faktoloogiaga natuke puusse panna, aga sellel ajal kui Aleksander Kinkar külapoistega hüppesoleku ajal kakles ja Veera Kinkar õmblejakutse omandas, ei teadnud kumbki neist veel paljusid olulisi asju, mis peagi juhtuma hakkasid. Nende hulka kuulub see, et nad Võsule kolivad, ning ka see, et neil sünnib poeg Feliks, kes on praegu tuntud minu vanaisa pseudonüümi all.

Seesama vanaisa, kes internetist suure kaarega mööda käib ja aeg-ajalt selle pihta soolaseid väljendeid kasutab, kulutas sarnaste dokumentide Riigiarhiivis otsimisele umbes aasta ja ei tea, kas ta päris neidsamu leidiski. Pean talle mainima kui nad õhtul ema õnnitlema tulevad.

Infopõlvkond indeed.