Aga palun!

Auli saatis mulle kuulata paari lugu, mille ta valmis on teinud, paljude hulgast välja valinud ja kuuldavasti ka mingis vormis plaadi peale pistnud. Sellesse ritta on mahtunud ka mõned mitte päris tema lood, aga seda uhkem.

Kui kuulata seda musta materjalina, mida ei ole kümneid kordi takti kaupa sisse lauldud ja millest ei ole mastering üle käinud, siis mina leidsin sealt päris mõnusaid asju. Kui kujutada samu laule ette selliselt, et mõned mustad kohad on üle lauldud ja müra tagant ära puhastatud, siis tuleb müts maha võtta.

Hääl on ikka selline, nagu mul segakoorist meeles - väga kõrge, ja madalamal kaoks nagu mingi sära ära. Sellise häälega võiks isegi laulda midagi veidi kõvemat, kui tasaseid ballaade - kui sinna nats kopsu toeks panna, saaks väga võimas. Niikuinii ma nendest lauludest folki - mida miskipärast oodatud sai - eriti ei leidnud.

Tehke järgi!

Otsisin vahepeal...

... üles paar suvist linki ja nendega seoses tekkis kaks üleskutset.

Esiteks, kes tuleb minuga sel aastal folgile?

Teiseks, kes tuleb minuga sel aastal Tõrva rannavõrkpalli liigat mängima. Eelmisel aastal käisime Leoga - tase on üsna viisakas ja saime sellel etapil, kus kohal käisime eelvõistlusel kuuest paarist teise ja lõppvõistlusel 15 paarist 8 koha. Mängivad kahe miinuse süsteemis - kui esimese mägu kaotad kukud miinusringi ja teise kaotusega sõidad ära koju. Ma ei mäleta, kas mängud olid ühe või kolmegeimised, aga seda ma mäletan, et hea ilma korral on Vanamõisa järve ääres ka pealtvaatajatel mõnus istuda ja üritust nautida.

Etappe on kokku viis:

I etapp: 11. juuni mehed, 12. juuni naised

II etapp: 25. juuni meeste eelvõistlus, 26.juuni mehed ja naised

III etapp: 9. juuli meeste eelvõistlus, 10. juuli mehed ja naised

IV etapp: 23. juuli meeste eelvõistlus, 24. juuli mehed ja naised

V etapp: 6. august meeste eelvõistlus, 7. august mehed ja naised


Sel aastal on eriti mõnus, kuna nii jaanipäev kui ka Folk jäävad etappidest puutumata. Neli kuud pole küll palli käes hoidnud, aga kolmandast üheteistkümnendani on aega rannas patsutada ja võrkpall on ju nagu seks või jalgrattsõit - paar korda proovid ja küll ta jälle meelde tuleb.

Ootan siis ...

P.S. Seiklejatel mitte tülitada :)

You'll never walk alone.

Ega ma teglikult esimese järgu Liverpooli fänn ei ole. Kuna nad on aga Inglise klubi ja särgi värvi järgi võib nägusid mitte vaadates vahepeal lihtsalt unistada, et see on Manchester United, kes finaali sai, siis oli piisavalt põhjust ennast siiski punasesse mässida ja Hollandi spordikanal üles otsida.

Peale minu oli Liverpooli fännisektoris veel üks poola neiu, kes teadis laulusõnu ja mängijate isanimesid peast ning oli omale Inglismaal käies 100 euro eest Liverpooli särgi viitsinud osta.

Mul oli enne mängu kaks ettekujutust jalgpallist - et Barcelona-Chelsea kohtumisest sel aastal enam põnevamaks ei lähe ja et 3:0 on iga juhul finaalis selline edumaa, mis ka karika toob. Mõlemad löödi põrmuks koos nende kümne Itaallasega, kes peale esimest poolaega midagi Itaalia ülemvõimust jalgpallis rääkisid.

Leo, ootan ettekannet, kuidas Inglased käitusid.

Kuidas ma ikkagi tean...

... kes on tegelikult orkutis ja rate.ee-s olevate efektitatud piltide taga? Kuidas ma ikkagi saaksin teha paremini pinnapealseid psühhoanalüüse? Lihtne - loe ja jäta meelde.

Väga lahe tüpoloogia. Saadud siit

Vot nii!

Kohalikke uudiseid Maastrichti kohta toob Eestlasteni Postimees online.

Nagu selgub ei ole Holland oma narkopoliitikaga siiski 100% rahul ja proovib aeg-ajalt kõikvõimalikke piiranguid kehtestada. Mind see sisuliselt eriti ei kõiguta, kuna kogu siinne elu on kohvipoodidest suhteliselt laia kaarega mööda käinud ja vaevalt, et see järele jäänud üheksa päeva jooksul oluliselt muutub.

Vaidlesime aga eile ühe kohaliku juuratudengiga, kas Euroliidu piires on selliseid piirangute kehtestamine seaduslik. Selgub, et siiski on, kuna tegu on avaliku moraali küsimusega, mis pidavat eriti kõikvõimalike ekstreemsituatsioonide korral selgelt iga riigi enda reguleerida olema. Praktilisest küljest oleks huvitav näha, kuidas nad siin seda testperioodi läbi hakkavad viima, kuna coffee-shop'id ei ole mingil juhul haisvad põrandaalused narkourkad vaid kenad kohvikud, kus käivad ka näiteks kohalikud pered hommikuti pannkooke söömas ja kokakoolat joomas.

Skvottimine

Kui Hansapanga rottkoerad Tallinna tänavatele ilmusid, siis mina neid ei näinud, sest minu Tallinna harv külastamine piirdub viimastel kuudel alaga, mis jääb Tartu-poolse linnapiiri ja lennujaama vahele.

Sellest ka tõsiasi, miks kogu selle sündmuse reklaami-eetika välised dilemmad (selahulgas ka sõnumi sisu) mind ei kõigutanud. Nii ei saanudki ma tollkorral selgeks, mis siis on "squattimine", "squatting" või "squat". Koorekihi trenditeadlased olid selle salamisi ise aga järgi vaadanud ning rääkisid kõigis kanalites sellest nähtusest nagu kõige loomulikumast ja igapäevasemast asjast, mida pole mingit tarvidust lahti seletada - kes teab, see on oma jope ja kes ei tea, on trendirongist niikuinii maha jäänud.

Niisiis olekski ma selle üübertrendika fenomeni enda jaoks lahti mõtestamata jätnud kui ma poleks mitte eileõhtuse möllu raames sattunud millegile, mida kutsuti squat party'ks. Jõudsime sinna kella poole kolme ajal ja vaevalt olin saanud endale ühe kiire õlle lubada kui saabus Maastrichti politsei, kes hakkas suhteliselt agressivselt käsi väänama. Kahekümne minutiga oli plats puhas ja minul kui nurgast pealtvaatajal ja ühel viimastest lahkujatest siiras üllatus näol. Et mispärast siis nii...

Ja nüüd ma siis otsisin oma tulirebasest üles mingi vaikimisi kaasapandud otsimootori nimega Urban Dictionary ja vaatasin järgi, mida see squattimine endast kujutab ja miks selle eest kumminuiaga vastu kolpa saada võib? Nüüd siis tean:

1. squat

A place/building obtained by one who settled the unoccupied land without legal claim.
He lives in a squat.

Urban Dictionary on Wikipedia sarnane baas, mida lugejad ise täiendavad. Teadlikumad meie hulgast oskavad ka kindlasti öelda ka termini, kuidas seda tüüpi täienevaid kogumeid nimetatakse - minu mälu tõrgub. Igatahes sai otsing squat kokku kümme vastet, millest mõned on üsna huvitavad - ei teadnudki, et inglise keel nii rikas on... Aga kui teada tahad, siis vaata ise.

Sellest squattimisest niipalju, et Eestis on peale mannetult välja kukkunud "squatime Hansapanka" ürituse veel toimunud mingeid squatireive kusagil tehastes. Igatahes nii on neid nimetatud. Hansapanka iseenesest squattida ei saagi, sest nimetet hoone on Hansapanga oma ja seda "omistada sisseasumise teel" on keeruline. Mahajäetud hoones reivi korraldamine polnud ka squattimine, sest linnalt saadi enne luba, mis tappis kogu mässulise aspekti ürituse juures ja tulemuseks oli selline tahan-olla-squattimine.

Igatahes nüüd te siis teate.

Siiralt Teie,

Urbanoloog

Ah et kuidas seal oli või...?

... ei noh üsna tore, aga London meeldis ikkagi rohkem kui Pariis ja Luksemburg kokku - noh K oli Londonis ka kaasas, aga Pariisis polnud. Aga kui tahate, siis näeb siit ka üht-teist sedasama ja täpselt niimoodi nagu mina seda nägin.

Legendiks niipalju, et kuni 31 pildini on Luksemburg ja sealt edasi algab juba Prantsusmaa ja Pariis.

Emmidelt ootaks vastu Ennust tehtud pilte, aga kuna nende .pri.ee siit ligi ei lase, siis pidin Leolt nuiama.

Motoorne rahutus

Lugesin siin ühte peagi kaitstavat bakalaureusetööd, et anda sellele paljudele ekspertarvamustele vastukaaluks ka üks mitte-eriti-ekspertlik-arvamus. Võtsin klaasi veini ligi ja kogu selle avaliku haldusega seoses tekkis jube tahtmine uksest välja astuda, Krooksu minna, teha õlut kanatiibadega ja naaberlaua võõraste jotadega asjadest juttu vesta.

Siin on muidugist väga hea, aga nüüd tahaks jälle vahelduseks koju... Küsige sügisel uuesti - siis tahaks jälle vahelduseks kuhugi mujale.

Palju õnne sünnipäevaks väike N!

Veel rohkem Annakale, kes on viimaste paljude kuude kõige tublima auhinna kindlalt ära teeninud ja õnne ka M-le kõrval passimise ja närveerimise eest.

Olge terved, punaste põskedega ja saagu teid palju. Mina igal juhul tähistan ja olen uhke.

Fish, chips and mushy peas.

Käisime Leol külas ja sellepärast pole ma ka mõnda aega siia miskit uut öelnud. Olid eriti toredad peaaegu kaks nädalat. Kaks päeva olime Londonis ja kaks päeva Cambridge's - piilusime Leo elamist ja olemist.

London on lahedam kui ma seda Tiiu-Mai Loko reisist mäletan - tõenäoliselt sellepärast, et oma isiklik ajagraafik ja ise avastamine on alati tänuväärsem kui lasta end bussiga kõigest huvitavast korraks mööda sõidutada.

Kuna erinevate põhjuste kokkulangemise tõttu otsustasime eile õhtul tänasest kolmeks päevaks rendiautoga Pariisi ja Luksemburgi sõita, siis panen Inglismaa pildid enne minekut üles ilma pika jutu ja seletamiseta.

Siin on siis esimene seeria, kus on segamini esimesed päevad Maastrichtis ja põhiliselt esimese Londoni päeva klõpsud. (3,4 MB) Siit leiab meie Londoni teise päeva (5,3 MB) ja siit viimased kaks päeva Cambridge's (1,9 MB), kus me käisime kolledzeid vaatamas ja Cam'i jõel "puntimas". (Kuidagi ei meenu selle sõna Eestikeelne vaste, aga piltidelt on aru saada, mis me teeme.)