Tänase päeva ärifilosoofiaks...

... on minu jaoks David Ogilvy mõte, et partnereid tuleks valida pikaks ajaks ning mitte neid vahetada isegi siis, kui nad aeg-ajalt vigu teevad ning ei paku iga projekti puhul odvaimat hinda. Kui sa tahad sind strateegilistes valdkondades teenindavatelt partneritelt head teenust ei tohi sa tekitada olukorda, milles viimane peab olema pidevalt hirmul oma positsiooni pärast ning peab iga kord sulle hinnapakkumist tehes osa kulusid omast taskust kandma. Sel juhul kaob motivatsioon eksperimenteerida ning vigadest õppida ja sünnivad keskpärased, odavad lahendused. Näidake mulle aga üks ettevõtte, kes tunnistab, et odavus ja keskpärasus on tema eesmärgid

Ausalt öeldes on see viimase aasta kõige loogilisem ärimõte, mida ma kuulnud olen ning raamat, millest ma selle üles korjasin edeneb küll aeglaselt, aga on peaaegu lõpusirgel.

Põhjus, miks mulle see mõte meenus, peitub selles, et olen päev otsa püüdnud üht klienti, kelle eesmärk on võrdlevate pakumiste abil teenuse hinda võimalikult mitme viiekümnesendise jagu alla kruvida. Alates kolmandast tunnist polnud enam tegemist kaalutletud pakkumiste vaid sportliku hasardiga ning alates viiendast tunnist hakkasin inimesele, kes kusagil selle protsessi niite tõmbas, sügavalt kaasa tundma.