Kuule, mul on natuke puudu...

Täna tuli Balti jaamas üks nutuste silmadega vene noormees minu juurde ja ütles, et tal bljääd on natuke raha bljääd Tartu rongi-bljääd-piletist puudu bljääd. Ise tõmbas ninaga ja nägi siiralt nukker välja.

Ma küsisin palju tal puudu on – selgus, et kakskümmend-bljääd-viis. Mulle meenus, et mul on rongipileti jaoks kaks sajalist ja viiekas rahakotis. Ütlesin, et mul on viiekas – ulatasin rahakotist “kerese“.

Noormees võttis viieka, ütles: bljääd ja tormas minema niisuguse tuhinaga, et ma uskusin kogu tema juttu. Jäi tõepoolest mulje nagu prooviks ta enne rongi väljumist veerand tunniga veel neli minusugust leida.

Kuidagi pooletoobine tunne tuli peale, üldse mitte selline, nagu oleks kedagi aidanud, vaid selline, et “oli sul siis raske raha lahti vahetada“. Loodan, et ta sai ikka Tartusse sõita...