Sprint now

Vaadake siit Joel Volkovi kommentaari Sprint mobiiliinterneti reklaamile ja eriti reklaami ennast.

Väga hea leid.

Esimese mehe tegemised YouTube's

Ma pole eriline YouTube's surfaja ja seega polnud seni kasutajat nimega "presidendikantselei" seal kohanud. Nüüd tean tänu ühele Arendussahtli postile ja mulle meeldib, et esimene mees eeskuju näitab. Nii selles, et kui tahad rahvani jõuda, räägi seal, kus rahvas käib, kui ka selles, et tuleks kiiremas korras MacBook Pro peale üle kolida :)

Assortii leiunurgast

Võtsin sekundiks aja maha ja vaatasin eile õhtul esimest korda alates suve lõpust üle kõik selle, mille kokkutellitud ajaveebide RSS-söötjad mulle vahepeal kokku olid tassinud. Isegi diagonaalis lugemine võttis paar tundi aega - mõned asjad jäid aga nii silma, et sundisid hiire ratast tagasi kerima.

Saagu need siis nüüd ka teie ette kantud:

Joseph Jaffe ketrab endiselt oma vana teemat sellest, kuidas tarbijad suhtlevad ja saavad infot hoopist mujalt kui peavoolumeediast, mille tõttu oleks kaval kui brändid oma kommunikatsiooniga sinna järgi koliksid. Kena. Nõus. Vana asi.

Silma jäi hoopis üks lahe graafik, mis ka ammu nähtud, aga pildi kujul mul sed veel olemas ei olnud.


Puma võtab asja huumoriga ja ei salga, milleks nad asju teevad. Minu rahakott eelistab sellist brändi iga kell. Ei viitsi enam otsida, kust see pilt pärines (autiorikaitse ja blogiviisakuse jüngrid, andke andeks).


Seth Godin ajab ka muutumatult ühte ja sedasama juttu, aga sedakorda on tema mõtted nõusolekuturundusest eriti selgelt väljendatud.

Real permission works like this: if you stop showing up, people complain, they ask where you went.

I got a note from a Daily Candy reader the other day. He was upset because for three days in a row, his Daily Candy newsletter hadn't come. That's permission.

Permission is like dating. You don't start by asking for the sale at first impression. You earn the right, over time, bit by bit.

Kes ei tea, millest jutt, lugege. Kes arvab, et teab, lugege ikka.

John Jantsch esitab põneva mõtteharjutuse kuidas vallandada 10% oma klientidest, vabastada hulk aega ja ressurssi, et rakendada see efektiivsemalt. Põnev parameeter, mida Johni arvates reastamisel lisaks kasumlikkusele tuleks arvestada on soovituspotentsiaal. Õpetlik.

Lisaks panin tähele, et meie kasutatava CRM'i teemal on palju poleemikat. Kiidetakse, laidetakse, õigustatakse ja jumaldatakse. Mobi liitub kiitjatega. Ei mingeid graafikute genereerimist, outlooki integratsiooni, sisse ehitatud online backgammon'it, müügiprognooside tabelit ja muud kasutut pahna. Lihtsalt suure kiirusega kasvav struktureeritud hulk salvestatud suhtlust. Kõik ülejäänu on müügitegevust pärssiv funktsionaalsus. Soovitan soojalt väikestele, keskmistele, paindlikele ja tulemuslikele.

Lisaks paar põnevat leidu veebist:

McPoland : ultrastiilne Poola McDonaldsi koduleht. Laeb ennast kaua, aga kena on ka.

Ericsson Music Trip : päris naljaka disainiga omapärane üllitis. Kas meeldib väga või siis üldse mitte.

Meet the Pixels : päris naljakas lähenemine Foxtels'i poolt HDTV tutvustamisele.

***

Ongi selleks korraks kõik. Kui hokist, pokkerist, varsti taas välja löövast motoviirusest ja elamisest aega üle jääb, siis kirjutan järgmisel poolaastal jälle.

Teie minge uurige seni, mis Fortumos põnevat ja tulge suve lõpus minu ja Kessu pulma.

Lennujaama audiokaaslased

Ma saan esimest korda aru, miks Estonian Air'i lendude hilinemise teemal nii kõvast Jeeriku pasunaid puhuti. Minuga juhtub lennu hilinemine esimest korda ja pealegi veel esialgu ainult kahe tunni võrra. Paha on ikka.

Õnneks on nii Eestis kui mujal tööalane ringi liikumine õpetanud läpaka akusid hoidma ja mitte kuhugi minema ilma, et pleier oleks podcaste täis laetud. Mina panen klapid pähe ja kirjutan teiega. Sellest mehest, kes minu kõrval aga juba pool tundi klaasistunud silmadega ühte punkti põrnitseb ja sekka iga minuti tagant kella vaatab, on mul siiralt kahju.

Natuke vähem kahju - aga siiski - on habemeajamisvahu pudelist ja hambapastast, mis minult turvakontrollis kofiskeeriti kui vedel släsh terav släsh ohtlik ja mis kõik veel. Iga kord on see üks loto teemal, et mis siis täna ära võetakse. Seni on kõik marginaalsete kaotustega laabunud, aga ma ootan aega, mil mulle teatatakse, et minu vasak king ja prillid on poentsiaalselt ohtlikud.

Tegelikult olen ma aga kõigest sellest piisavalt vähe häiritud, et tahtsin kogu eelneva jutu kokkuvõtteks hoopis podcast'ide tarbimist promoda. Okei, blogidest on kõik nüüd kuulnud, podcaste on lähiringi tuttavatest maininud vaid herr Uri, kelle välja reklaamitud HBR Idea Casti hiljuti kuulama sattusin.

Miks podcastid head on?

Autoga sõitmise ajal, lennu-ummikutes istudes, jalutades ja kõikvõimalikel muudel viisidel vahemaid läbides pole mitte kunagi mitte midagi teha. Siis on hea kui miski kõrva podiseb - tarkade podcastide vahepeal võib ka niisama naljakaid kuulata. Garanteerin, et aeg läheb oluliselt kiiremini kui poole kõrvaga muusikat kuulata.

Minu menüü, millest ma viimase viimaste kuude jooksul naljalt ühtki episoodi pole vahele jätnud, olgu siin siis ära toodud.

Erialasest kretinismist:
SalesRoundup Podcast
Manager Tools Podcast
Across The Sound

Mõnusad mõttevahetused sellest, mis ümberringi:
Olukorrast riigis
Keskpäevatund
Tehnokratt

(minge http://www.kuku.ee/kuku/arhiiv2/ ja vaadake sealt ise - mingi ajutine laadimisprobleem ei luba linkida)

Niisama coolid:
Ajalootund
Rahva Oma Kaitse

Kui ise ei leia, aga tahaks, siis näiteks PodcastAlley pakub parajat valikut, et alustada omal käel proovimist.

Saen oksa, millel...?

Jaak Kilmi ja Andres Maimik on Kuukulguri egiidi all üht uut dokumentaali kinodesse purskamas. Nimeks Müümise kunst. Filmi tutvustust lugedes ja treilerit vaadates on selge, mis alatoon valitseb ning mis hoiakuid võetakse.

Üha tähtsamaks on müügitöös tõusnud emotsioon, imago ja müügimehe karisma. Peamine pole, mida sa müüd, vaid kuidas sa müüd.

Ja no vaadake seda treilerit, mille koomikarubriigi eest hoolitsevad väljavõtted Southwestern Company traning sessionitelt.

Ja nüüd kirjuta üks lause... SUURTE TÄHTEDEGA ... Skai is de limit uen jor haart is init.

Onju nõme? On jah.

Minu jutu uba on see, et müügile orienteeritus on pigem professionaalse käitumise raamistik, millele on lisatud näpuotsaga aru saamist ostukäitumisest ja teise näpuotsaga paar lihtsat tõde selle käitumise mõjutamiseks. Müük ei ole seksikas inimestega manipuleerimise maagia, müügimehed ei pruugi sugugi ööklubis kõige rohkem tüdrukuid "rajalt maha rääkida" ja ammugi ei seisne müük raamatute kaupa pähe õpitud lausetes.

Igal alal tegutseb palju inimesi, kes ei näe oma kohta suures plaanis ning tegevuse ja eesmärkide põhjuslikke seoseid. Aeg-ajalt on neile seega vaja visioonituse kompenseerimiseks motoorika pähe taguda. Kahju, et higised ja ülepinges koopiamasinate müügimehed nii ära kinnistunud klisheeks on muutunud. Mis teha - me elame tõepoolest ühiskonnas, kus turumajandus pressib peale ja laod tuleb tühjks realiseerida.

Kuni Maimiku ja Kilmi jubba ette tunnetetav küüniline ilmavaade linadele jõuab, saavd, aga kõik ettevõtjad, klindisuhtlejad, läbirääkijad, teenusepakkujad piiluda tekiääre vahelt MüügiGuru 2006 võistluste käiku. Kui palju ikkagi on müügilähenemises võimalik eristada halbu ja häid ning kui palju on need lihtsalt erinevad.

Demarkatsioonijoon sai kuuekümneseitsmeseks

Kats says: kuidas saab nii olla et keegi ei tea

Kats says: tahaks õnne soovida, aga kui vale päev siis ka piinlik

Lauri says: aga kui see sind aitab, siis täna 67 aastat tagasi saabus Eesti välisminister K. Selter Moskvasse, et alla kirjutada Eesti- N. Liidu kaubalepingule. Samuti määrati Poolas kindlaks demarkatsioonijoon punaarmee ja Saksa vägede vahel.

Lauri says: selle puhul võid vabalt kellelegi õnne soovida

Kats says: :)

******

Täna "n" aastat tagasi on põnev rubriik. Mõelda vaid, kui K.Selter oleks 1939 aastal teadnud, et täpselt 67 aastat pärast tema Moskva-reisi istub selline mees nagu mina läpaka taga ja mõtleb kuidas ehitada üles Läti lepingute drafti, mida ta oleks siis teisiti teinud või tegemata jätnud.

Tõenäoliselt mitte midagi ja ka demarkatsioonijoon oleks samasse kohta tõmmatud, aga teoreetiline võimalus jääb õhku...

Vaata mulle silma

Seth Godini poolt üks mõnus mõte selle kohta, mis vahe on individuaalsel ja anonüümsel suhtlemisel. Püüdsin mõni aasta tagasi mingil perioodil ka ise teatud situatsioonides teadlikult e-maili taha varjuda. Sai natuke mõtteaega ja reageerimisruumi juurde enne kui miskit ütlema pidi.

Olgem ausad, miski ei aita aga justnimelt selliseid kergelt ebamugavaid seise paremini lahti harutada kui silmast silma või vähemalt telefoni teel aru pidamine ning julgus vastutust võtta.

Lihtne, aga eks mõnikord on ka lihtsaid asju vaja meelde tuletada.