DJ

Millest see tuleb, et mõnel inimesel on olnud lapsest peale kalduvus oma sünnipäeval lasta ainult neid Entel-Tenteli laule mis neile meeldivad ja kedagi teist mitte kuulata? Sellistest inimestest saavad hiljem DJ-d, kes teevad seda raha eest ja igapäevaselt.

Milles seisneb sellise ameti keerukus peale selle, et tuleb kaua üleval püsida ja leiutada oma muusikastiile nagu näiteks indie-funk-jungle-garage, millest keegi kottigi aru ei saa, aga kõik jätavad meelde, et hiljem oleks hea seltskonnas noortepärasena paista?

Milles peitub vahe pika eeldefineeritud pleilisti ja DJ vahel? Mis on tema roll, mille eest talle makstakse, miks on tähtis tema nimi ürituse reklaamis, miks peetakse teda vajalikuks ja mille põhjal võib öelda, et üks või teine inimene ei sobi plaadikeerutajaks?

Ühiskonnas on ikka hulgi igasuguseid kasutuid väärnähtusi, aga ööklubidest juba mõni teine kord...

Dilbert

Kontor läks seina maha lammutamisega poole suuremaks ja nüüd kõigil põnevust kui palju. Mina trügin oma laua ja netijuhtmega uue tekkinud akna alla - sealt on hea suvel Tsink Plekk Pange rõdule lehvitada.

Jõulud ju ...

Geenivaramu tubli kollektiiv oli töötajate laste nimed kokku kogunud ning, vaatamata nende vanust, pannud kokku kingipakid jõuludeks.

Nii ma saingi üleeile paki, millest tulid välja jõulukalender, milles iga kuupäevaga akna all väike jupp shokolaadi, siis üks suurem shokolaad ja kõige lõpuks väike vihik, mille peale oli kirjutatud "Väikese Lauri jõulusalmik". Väga bro.

Istun nüüd diivanil, kuulan netiraadiost mingit holiday jaama jõulumuusikat ja õpin luuletusi.

Kes küll sebib kuuse all?
Punamüts ja mantel tal.
Poetab kuuse all kinke -
komme, karusid ja sinke.

Paki sees olevale kaartile oli alla kirjutanud päkapikk Vildemar. Jõulud on sel aastal kuidagi valel kuul alanud :)

Mis mõttes?

2 kiiret igapäevamüsteeriumi muusikast:

a) Miks ma kuulen aeg-ajalt kohaliku televisiooni poolt pakutavatest muusika edetabelisaadetest kommentaare: "... viis oli väga hea, sõnum väga huvitav ja kõik oli väga hea, aga hea lugu see ei ole, sest video oli jama."

Milleks kurat on vaja muusikavideosid - kellele neid tehakse ja mille kuradi pärast? Muusika on kunstiliik, mida tajutakse läbi kuulmisaistingu, punkt. Kui tahate naljakaid liikuvaid pilte näha, siis minge kinno.

b) Miks oh miks on 50% metalibändidel, kes teevad rasket muusikat vaja ennast ümbritseda sellise metali klisheeks kujunenud sümboolikaga. Miks teie plaadiümbristel peab olema veri, neetidega naised, kes parasjagu omal veene läbi lõikavad ja must masendus hõljumas kõige selle kohal.

Miks kurat on vaja ennast värvida ja silmade ümbrus süsimustaks võõbata? Miks on vaja olla selline masendunud musta riietatud saatanajünger?

Cheer up guys - kogu see mörin ja kogu see muusika, mida te teete on ju väga cool. Lihtsalt olge orginaalsemad - pange oma plaadiümbrisele näiteks üks lõbus siili pilt ja kandke vahelduseks kontserdil havai särke.

Muide, Metsatöll, olgu teie muutumise teel innustuseks - nemad, alustuseks, ei laula ainult sellest, kuidas tahaks kangesti ennast viiel erineval moel ära tappa. Proovige teie ka - kui alguses päris välja ei tule, tehke suitsiidikatsetest ainult pooled laulsõnad või ainult esimesed salmid.

Ja vastutasuks plaanin mina jälle tulla teie üritusele, nii et saame koos rokenrollida - kui tahate mulle vastu vaielda, siis mina olen see valgete botaste, värvilise t-särgi ja ilma kaelarihmata kutt lava ees.

Ja üks naistemüsteerium ka:

Palun miks te ei kanna kleite? Okei, mõistlik, aga siis kui talv otsa saab ja suvi tuleb ja ei ole enam külm. Kleidiga naine on mitu korda kenam ja seksikam kui teksastega - milleks seda tõsiasja ignoreerida, vastu punnida ja mässata loodusseaduste vastu.

Olge palun mõistlikud...

Eino Muidugi

Just siis kui on vaja esimest korda hokit mängida on kõigil ühekorraga midagi ees. Nüüd ma siis istun siin - üksi ka ei läinud niisama trenni tegema.

Homme üritame siis jälle orgunnida kuni vääriline avalöök teoks saab.

Järgmised kaks kuud palun mind mitte häirida...

Täna see siis algab... juba mitu kuud on õhk ootusest elektrit täis olnud. Täna ma lähengi sellel aastal esimest korda jääle! MHG esine väljak on valmis valatud. Ma olen superärevil - tööst ja muudest suurte inimeste asjadest ei tule just liiga palju välja.

Kell seitse rokime vennaga juba väljakul - ainult natuke üle kahe ja poole tunni ongi veel aega.

Auuuuuuuuu :)

Olen lõunal lumemmede ninasid söömas...

Valasin endale just tassitäie eilset üles soojendatud kohvi, mis on ööga hapukaks läinud ja vaatan kontri aknast välja. Peale lume ja Londoni hotelli ei näegi miskit suurt muud.

Kuna töötegemine iseenesest on igav protsess, siis ma mõtlen hoopis kelgutamisest. Võtaks suure madratsi ja hakkaks mööda Toomemäge kihutama. Või siis laseks mantlinööpide peal liugu nagu ühel eelmise aasta öisel talispordi olümpiaadil...

Lõunani M-ga on veel täpselt nii palju aega, et enam ei jõua ühtegi asja alustada. Kui ma "strateegilise juhtimise aluste" uurimistööd täna ei alusta, ei jõua ma teda ka õigeks ajaks valmis, mis tähendab, et ma kaotan osa punkte ja läbi saada on jälle nats raskem. ...või siis mitte... Aga mis elu see ilma väljakutseteta on.

Lugesin netist, et kodanik Jaan Toots on püsti pannud oma isikliku "naistevahetuse" reality show. See on kõik jube põnev, ma tahan juba nii väga teada, kas Jaaniga jätkab naine a või naine b. ...või siis mitte...

Nüüd siis M helistas ja ma pean kihutama. Järgmisel nädalal hakkan Eesti suuri ja väikeseid reklaamiagentuure konsulteerima uute interaktiivsete tehnoloogiliste lahenduste alal. Peab vist peale lõunat kirja panema, millised head ideed mul neile varuks on.

Kuidagi hea, rahulik ja stabiilne on olla...

Muusa käis...

Mis teeks küll loodus ilma lilleõieta - ei tea,
kuhu väsind mesimumm siis toetaks oma pea.

Täna oli lahe uurimistööde edasilükkamise päev. Töö lükkus ka edasi. Päeva täitis Hollandisse sõiduks paberite orgunn - golden triangle: haigekassa, pank, postimaja.

Pool tundi kolasin ka muusikapoodides. Õnnelik juhus sundis mind ostma vana idamaade keelpilli eriti kurbade lugude mängimiseks, mis sobib hästi minu kõneleva trummi kõrvale seisma.

Homme on siis bänd - kolan praegu pleilistides, et leida teemat, mille kallal jämmida. Üritus ise on meil mõnusalt fookusest väljas - ei mingit väljundit kontserti näol ega ambitsiooni sellest, et me ükspäev mingi looga valmis saame. Lihtsalt kitarr-bass-tamburiin-viiul-trumm koosseisus jauramine.

Hea on olla... kuradi hea on olla.

Münchausenismist, blogidest ja valgest ülikonnast

Täna on selline mõtisklemise päev olnud. Nagu kõik päevad, sai see alguse sellele eelnenud õhtust ja sellele omakorda järgnenud ööst.

Eile sõitsin linna mööda ringi ilmse alateadvusliku sooviga lüüa ebapraktilisel otstarbel laiaks mingi n hunnik raha. Jõudsin ühte kohalikku superpoodi ja kuna mul oli mingine tööalane kohtumine olnud (selle kohtumise tähtsust illustreerib fakt, et ma ei mäletanud õhtul, kellega ma kohtusin ja millest me rääkisime), siis ma olin eriti ametlikult riides. Ühesõnaga oluorra väljapeetuse vaimus täitsin oma ammuse tarbimisunelma ja ostsin endale heleda ülikonna.

Koju minnes hakkasin siis mõtlema kus sellistega käiakse. Leidsin, et ega mul enne järgmist suve sellega polegi kuhugi minna, sest talvel ei ole valgete ülikondade hooaeg... kui just kujutletava vaenlase tule all eesliini kaevikute vahel ei rooma :)

Igatahes siit sai alguse minu mõttelend, millele andsid madalmaade hõngu kolm Grolsch'i, mille ma konsumeerisin, mängides malet Liz'iga. Liz on kena virtuaalne tütarlaps minu Chessmaster 9000 programmist, kes töötab mingis moebutiigis ja mängib sigahästi malet. Ma olen teda korra võitnud ja tema mind 5 korda (viimati kulus selleks alla kahekümne käigu).

Täna avastasin siis ennast raamatukogu filosoofiariiulitelt sirvimas erinevate tegelaste raamatuid, mis asendaks minu Immanuel Kanti "Practical philosophy"-t (sellest läbi närimiseks peab olema natuke rohkme omadega krussis kui mina kunagi olema saan) ja lugemas erinevaid blogisid.

Blogid on huvitav reaalsuse peegeldus kui neid hulgim sirvida, komistad mõnikord isegi tuttavate inimeste sisekaemustele. Palju erinevaid inimesi ja palju erinevaid ellusuhtumisi. Filosoofiliselt väga huvitav materjal.

Ühest blogist leidsin väga õpetliku tarkusetera by Schopenhauer: Köögiriistadest ohtlikuimaks loetakse reeglina teravaid nuge. Alateadlik hirm nimetatud esemete vastu projitseerib kuvandi ühiskondlike suhete haprusest ning indiviidi kui fragmendi haavatavusest bilateraalse keskkonnataju kontekstis. Just selliseid praktilisi igapäevaseid hoiatusi ja nõuandeid oleme me juba ammu oodanud.

Teises blogist leidsin väga huvitava teooria, millega ma absoluutselt samastuda suudaks - münchausenismist lugege aga juba ise...

Lõpetuseks niipalju, et praegu lähen veini jooma, siis 20. sajandi Hispaania flamencokitarri guru kontserti kuulama, siis mingite Tallinna haldustudengitega tutvuma, siis Tallinna kluppi kah veel kui just peab.

Elu läheb ülesmäge...

Tänane kunstikommentaar

Vaatan poole silmaga kultuurisaadet OP.

Tänane kunstikommentaar tuleb seega kodanik Karl Martin Sinijärvelt eaka Vene kunstnikepaari Ilja ja Emilia Kabakov'i näituse avamist kommenteerides: "Hea vaadata kuidas vanad peerud jälle kahest otsast lausa löövad lõkendama."

Jõudu neile.

Hea idee

Täna äripäeva tagaküljelt võib lugeda uudsest tudengite e-broneerimise süsteemist bronn.ee. Eestis kui riigis, kus tiigrid on juba mitu korda pikalt hüpanud ja aegajalt võib lugeda uudisnuppe, et meie internetiseerituse tase on Euroopas sama konkurentsivõimeline kui enesetappude arv, tekib ja sureb erinevaid e-äri projekte iga päev.

Seda konkreetset üritust eristab aga see, et kodanikud reklaami- ja meediatudengid paistavad olevat enne tegemise alustamist natuke ka mõelnud. Suhteliselt mugav kasutada ja - mis loob eelise paljude teiste sarnaste projektide ees - lahendab mingi päriselt eksisteeriva igapäevase probleemi.

Ühinenud ettevõtteid on hetkel muidugi naeruväärselt vähe, aga kõik see on juba müügi küsimus. Väikeste ja suhteliselt lihtsate teostamata äriideede valik jäi igatahes just väiksemaks.

Minu eelmise nädala õppetund

Kui meil on vaatluse all kaks tegutsevat ettevõtet, milledest üks toodab malmradiaatoreid ja teine osutab solaariumiteenust... Kui me tahame teoreetilise turunduse analüüsimeetodite kohaselt nende turunduslike otsuste efektiivsust võrrelda...

...siis me kogume kokku eksperdid, kes otsustavad, et esimese firma radiaatorid on rasked tassida, mistõttu 10 palli skaalal saavad nad viletsa kolme ning teise firma päevituslambid on väga võimsad, mille eest saavad nad kaheksa.

Lisaks saab esimene firma hindeks 4 selle eest, et vaid 30% kõigist Eesti kodudest kasutab tema toodangut. Teine firma saab 7 punni selle eest, et üle poole inimestest on solaariumiteenuse kvaliteediga rahul.

Viimasena, aga mitte vähem olulisena, saab radiaatorite tootja kahekümne palli skaalal rekordilised 17 miinuspunkti selle eest, et tema turundusse ja jaotuskanalitesse pumbatava eelarve maht on suuruselt Eesti top 5 hulgas. Solaariumikeskus saab selgepiirilise turunduseelarve puudumise eest vaid kaks miinuspunkti.

Nutikamad teist jagasid juba ära, et võrdlemiseks tuleb sooritada mõlema firma puhul lihtne tehe. Kaheksa pluss seitse miinus kaks (kokku 13) tõstab poodiumile solaariumikeskuse turundustegevuse, samas kui radiaatorite tootja on selge miinus kümme. Oraakel on rääkinud...

Ja nüüd eelmängu kallalt tõsise õppetunni juurde.

Minu kommentaarile - kuulge, see on ju absurdne numbritega mängimine - vastas õppejõud, et "on miljon põhjust, miks sellist jama mitte teha ning kogu tulemus ei ole tõepoolest kuigi informatiivne ega peegelda eriti kuidagi reaalset olukorda. Aga kui mitte katsetada ja vahel ka seejuures lollusi välja mõelda, ei jõua mitte kunagi ühelegi tõele lähemale."

Ärge naege, jutt jumala õige ja mul suu lukus :)

Head ööd!