Osad tibud juba loetud

Niisiis - nüüd kõik veerandfinaalid nähtud. Läks umbes nii nagu ennustud sai. Ainult Tshehhil oli alagrupimängudes kahvatumat mängu näidanud meekondadest veel trumbid varrukasse jäänud. USA hakkas rohkem vastu, kui arvata julgesin, aga neil võiduks sellest ei piisanud.

Minu mälu järgi on poolfinaalis seega Soome vs Venemaa ning Rootsi vs Tshehhi. Selliste paaride puhul pakun finaalivastasteks ühelt poolt endiselt Soomet (peale supertasavägist heitlust Venemaaga) ja teiselt poolt Rootsit... kuna ma lihtsalt olen nende poolt.

Nii juhtugu...

Quest for the holy oatmeal porridge

Kuna Ülikooli vanas kohvikus minu arvuti enam kohaliku wifiga ei ühendu, siis üksi ma seal enam hommikust söömas ja tööpäeva alustamas ei käi. Täna jõudsin linna alles peale hommikust squashi ja püüdsin siis umbes kell 9:50 otsida alternatiivi, kus oleks olemas mingi hommikusöögimenüü + töötav õhuinternet.

Peale neljandat-viiendat-kuuendat pubi/kohvikut jõudsin äratundmisele, et rohkem hommikusöögi kohti Tartu kesklinnas Raekoja platsi lähiümbruses ei olegi. Kell 11 paistab olema kõige popim aeg avamiseks. Kõrtsidest saame aru, aga uus kohvik nimega Catwalk on menüüsse lisanud nn. hommikusöögi menüü: majapuder aprikoosidega ja kohv. Isegi kui ma oleks kohe peale avamist esimene klient, kes sisse tormab, on kell 11 paar tundi liiga hilja. Neil, kes alles siis ärkavad ei tohiks mikromajanduse tõdede järgi olla niipalju raha, et väljas süüa :)

***

Täiesti teisest teemast uudis aga Guinnessi-sõpradele: teie lemmikõlle tootjad (täpsemalt nende turundusinimesed) kirjutavad nüüd ka ajaveebi, mida õhtuse pindi kõrvale sirvida kõlbab.

Siit Kuusamo lumistelt nõlvadelt...

Suusatamine on ka tore ja Eesti kuldmedalid on eriti toredad, aga olümpiamängude maiuspalaks minu jaoks on siiski meeste jäähokiturniir.

Vaatasin arvuti ekraanilt ühe silmaga konarlikult striimivat ülekannet Rootsi-Slovakkia mängust ja teise silmaga telekast USA-Venemaa jõuproovi. Kuna esimene sai läbi, saan läpparit kasutada selleks, et kirjutada üks Helga-ütleb-kuidas-on tüüpi oraakellik hokipost.

Alagrupimängud on läbi - mis siis nüüd veerandfinaalides saama hakkab?

Soome vs USA - Soome on seni eksimatult mänginud ning ei ole kordagi alagrupimängude jooksul olnud jooksvalt kaotusseisus. Raske uskuda, et nende teed finaali miski väärata suudaks. Usun, et nad domineerivad tervet mängu.

Rootsi vs Shveits - Rootsi on minu lemmik olnud läbi aegade ja just seepärast on mul eriti kahju, et nende mäng seni võrdlemisi kahvatu olnud. Shveits on seni olnud üllataja, aga lubage mul siin sügavalt subjektiivne olla - usun, et Tre Koronori mehed eesotsas Mats Sundiniga vormistavad üsna veenva võidu.

Kanada vs Venemaa - Kanada on ikka ja alati tugev olnud, kuid sellel turniiril andnud kahjuks oma mänedzherile, Wayne Gretzkyl, piisavalt põhjust silmad maha lüüa. Olgu siis põhjus selles, et koondise noorliikmed ei mängi kohta välja, või mitte - Venemaa imeründajatel saab väga lihtne olema.

Slovakkia vs Tshehhi - üksteise kõri kallal olevad naabrid on alati lõõgastav vaatepilt. Näiteks kujutage ette kui Eesti mängiks Lätiga... oot, see oleks meie poolt üsna inetu vaatepilt. Hmm... või näiteks Venemaaga... Mhhh, see oleks veel inetum... või näiteks Soo... no okei, las see jääb praegu. Igatahes Tshehhi on kuidagi ilmetu olnud. Jaromir Jagr paistab üksi rügavat, Dominaator on vigastatud ja teistel meestel puudub väravanälg nagu ütleb Olle Sildre mängude kommentaatoripuldist. Usun, et Slovakkia rändab siit poolfinaalidesse.

Seega, tahaks väga Rootsi võitu, aga reaalselt saavad poodiumil seisma Slovakkia, Soome ja Venemaa. Kõige kõrgemat astet väärib ehk enim Soome.

Tarkade kogu on rääkinud. Hau.

On, mis on, aga ...

... meie Gay-radar on korras. Minu ja Kessu skoor oli 80%, kuigi vahepeal vaidlesime natuke :)

Firmablogindus ja peakomplektindus

Peale üksikblogimise :) on mul kas lugejana või sirvijana või kaaskirjutajana kokkupuude nelja Eesti ettevõtte corporate blogiga...

Kaaskirjutan arusaadavatel põhjustel vaid Mobi omasse, kuid sirvin aeg-ajalt ka Sevenline'i ning Helmese oma. Skype'i ajaveebi loen isegi veidi tihedamalt.

Jah, pean tunnistama - selline post sündis suurel osal Skype'i valentinipakkumisest, aga heaks korporatiivajaveebinduse näiteks jäävad nad sellegipoolest.

Pealegi:

a) mulle meeldib see nende algatus
b) põnev oleks näha, kuidas nad nende peakomplektide saatmise adminniga hakkama saavad

Kes viitab veel mõnele põnevale ettevõtte blogile, saab präänikut.

FedEx ja BBDO New York

Need reklaamid on minu preguse hetke lemmikud ja nii paljudes reklaamiblogides kiidetud, et mul lihtsalt tuleb eelkõnelejatega liituda.

Autoragentuuriks BBDO New York ja kliendiks, nagu pildiltki näha, FedEx. Mõlemad visuaalid või installatsioonid või kuidas iganes te neid suvatsete nimetada kannavad kliendi sõnumit nii tugevalt edasi, nagu ma juba tükk aega näinud ei ole, tekitavad korraks peale vaadates ägeda "vau-efekti" ning, mis peamine, neis on ookeanitäis niinimetatud suust-suhu leviku potentsiaali. Mida muud minagi siin praegu teen.

Pildid laenasin muide selliselt kodanikult nagu Joseph Jaffe, kes on kirjutab sellist blogi nagu Jaffe Juice, mis on sissekannete arvukuse poolest nii produktiivne, et ma suudan ka parima tahtmise juures silma peale visata ümbes kolmandikule postidest.

Lisaks veab ta ka sellist podcasti nagu Across the Sound, mida ma kuulasin tihemini, kui Steve Rubel veel kaasautoriks oli. Hmm... tundub, et menüü pealkirjaga "minu armsaimad lingid" nõuab tekkimist.

Inno ja pauk

Leidsin polaarkaru blogi kaudu Inno Tähismaa sisekaemuse. Täna justkui ei ole esimene aprill - oot, lähen kontrollin veelkord üle...

... ei ole jah. Tähendab tõsi. Hõõrun silmi. Kas see mees mitte ei ole pärisajakirjanik? Milleks sellist lugu vaja oli? ...ja kellele? Postimehe esiküljelugu? Kas tõesti?

... mul on palju küsimusi ja vähe vastuseid. Innol aga, nagu paistab, vastustest puudus ei ole. Müstika.

Ma pigem suren, kui kannatan igavesti häda
13.02.2006 00:01
Inno Tähismaa, ajakirjanik

Olen küll proovinud oma seksihimu vähendada alkoholi tarbimise, suitsetamise, sportimise ja lihtsalt tahtega alla surumisega, aga ikka on loodus olnud minust üle. Ikka olen pidanud nö paugu lahti saama. Ja kui naine seksida ei taha, olen end ise käega rahuldanud või siis käinud lõbumajas. Sest kaua sa ikka pihku peksad, tahad ikka aeg-ajalt naist ka saada.

Läbi raskuste tähtede poole

Seitse-kaheksa tundi autosõitu, viis tundi tööd Läti kontoris ja kohtumist LMT inimestega, olen elus esmakordselt Vilniuses. Silma on jäänud siiani kaks asja:

a) Vilnius on selgelt ilusam ja loogilisem linn kui Riia ja ka Tallinnaga läheb neis kategooriates tihedaks rebimiseks.
b) Tartust Vilniusesse on autoga ääretult tülgastavalt pikk sõit ja ühtki alternatiivi sellele ei eksisteeri. Tahab natuke ajude ragistamist, et järgnevateks kuudeks siin aeg-ajalt töötamise logistika sisse töötada.

Siit hotellitoa vaikusest on mul aga eriline isiklik heameel esitleda tänase päeva tegijat. Sweet, dude - sweet!

Ei, ... te kõik olete toredad ja ümmargused

Vaatasin eurovisiooni. Ei viitsigi vinguda - seda teevad paljud teised minu eest. Ägedaid algatusi oli küll, aga kõigel olid nurgad nii maha lihvitud, et domineerima jäi igas laulus mingi libe mees või tardunud naeratusega naine kes laulis vikerkaarest.

Minu eurovisiooni delegatsioon ülesastunute hulgast oleks pseudo-träsamehed ilma Glow tüdrukuteta koos selle piitpoksi-vennaga, kees Noorkuud saatis.

Muide, üks lugu siiski pani pead pöörama - Pajusaare Mr.Right oli hea. Kuuekümnendad nii pildis, sõnas kui peameloodias. Lauljal oli ka väikest suitsust tämbrit hääles ja kui talle refrääni neljanda rea esimeses taktis see üks harmooniast väljas noot ka selgeks õpetatakse, siis saab tõeliselt äge.

Sisepõlemismootoritest

Ma olen alates üleeilsest täiesti veendunud, et on üks tüüp inimesi, kes ei saa ebaõnnestuda. Vähemalt mitte pikas perspektiivis ja laiemate eesmärkidega.

Need on inimesed, kes teevad kõiki asju sisemise kirega. Tulevad hommikul tööle ja tunnevad, et pagan, täna on puhas rõõm kõvasti rabada. Lähevad õhtul sporti tegema ja suudavad ikka sama palju energiat väljakule jätta kui teine mees, kes päev otsa miskit erilist teinud ei ole. Teavad, et asju ei tehta lihtsalt sellepärast, et kõik neid niimoodi juba tuhata aastat teinud on. Eesmärk on kogu aeg silme ees ja sees mingi enesekindlus, et nad on alati vähemalt ühe sammu võrra asjadest ees. Ma olen mõne sellise inimesega kohtunud ja iga kord jätab see sügava mulje.

Kui mitte aga kõigis asjades, siis igaühel peaks zombistumise vältimiseks olema üks asi, mida ta hingega ajab. Kui töötad kellast kellani eesmärgitult ning igasuguse eneseteostuseta, siis päästab sind see, et oled tulihingeline eestvedaja bridzhiõhtute korraldamisel. Kui sul pole ühtki arvestatavat hobi oled sa ehk eesmärgikindel karjerist või oma unistust kompromisitult taga ajav ettevõtja.

Midagi peab olema, muidu läheb jamaks.

Mina leidsin enda omad üles - ei läinudki kaua ja sai rohkem kui üksainus. Mis sinu kirg on?

Eile Leoga arutasime, et...

Ma tunnistan, et ei saa pihta, mis neil inimestel arus on, kes Viru Valge müts peas päriselt teiste hulgas ringi patseerivad. Inimene ikkagi natuke identifitseerib ennast läbi selle, mida ta selga paneb - kui ma olen trendikas, siis jälgin moodi, kui olen või tahan olla sportlane, siis käin dressides, kui arvan, et riided ei määra, siis käingi hooletult. Aga viinamütsiga...?

Ma tean küll, et see müts antakse liitrise pudeliga kaasa ja ei mõista hukka inimesi, kes on elus poest liitri viina ostnud - Allah näeb, et ka mina olen sellise teoga vahel hakkama saanud. Kas see on aga see, mida ma enda juures rõhutada tahan?

Huvitav, kas Hennessy mütsiga on normaalsem ringi käia, kui Laua Viina omaga? Ühtpidi justkui on, aga teistpidi on ühed jotad mõlemad. Pole isegi tõestatud, et Hennessy mütsiga mees päriselt kalleid marke eelistab.

Vot sellises sümbolistlikus maailmas elame ja mine võta kinni miks see konkreetne sümbol mind häirib. Igatahes, esimene, kes ütleb, et tal päriselt ei ole peale Viru Valge ühegi teise rõivabrändi peakatet ja ka raha, et seda osta, andke märku ja ma annan ühe oma mütsi ära. Selle sinise inetuse peate vastutasuks ära peitma.

Tuleb ise sabast haarata - muidu ei muutugi maailm paremaks :)